Wednesday, February 24, 2016

Mida mulle andis konkursil osalemine ja mida ma sellest õppisin?

Enne registreerimist ikka sai pikalt mõeldud, kas tasub peaaegu 40. aastaselt ennast avalikult paljaks võtta ja teistele näha riputada - mis korra netti rändama läinud see sinna jääb. Huvitav on see, et teiste pilte vaadates ei mõelnud ma kordagi, et keegi on paks või kole. Kõik olid normaalsed ja mõni kohe päris kena :) aga iseennast sai korralikult kritiseeritud ja kuigi olen palju saavutanud, siis kriitikat jagub endiselt kõvasti. Kõik osalejad on väga tublid ja VÕITJAD!

Olen palju enesekindlam, vist :) olen selle konkursi ajal ennast mitmeid kordi alahinnanud ja ometi seatud eesmärkideni jõudnud. Teistel tundub minusse palju rohkem usku olevat, et ma saan hakkama. Inimesed on toetavad, annavad palju motivatsiooni juurde. "Minu inimeste" ring on natuke suurem. Suur suur aitäh teile selle eest, et te olemas olete!

Lugesin ka eelmise aasta konkursantide tagasisidet. Silma hakkas üks, kes ütles, et ei julgenud toitumiskava tellida kuna ei tahtnud, et keegi temas pettuma peaks. Siinkohal ma tahaksin küll öelda, et ainus inimene, kes sinus pettuda saab oled sina ise.
Põhimõtteliselt on meil ju tegelikult lihtsad valikud:
1) ma olen endaga rahul ja ei räägi pidevalt, et tahan kaalust alla/juurde võtta või midagi enda juures muuta
2) ma ei ole rahul, panen paika eesmärgid mida soovin saavutada ja hakkan tegutsema

Ma ei pidanud ennast ka varem paksuks, teksad hoidsid hästi vormis aga nüüd ma tunnen ennast palju paremini. Mul on kergem, energiat on rohkem, minu viigipükstel on jälle viigid ja ma loodan sügisel SEB pika maratoni joosta ajaga 4:30 Minu arvates suht ulme, kuna 2015 Võidupüha maratoni aeg oli 5:16 aga nagu ma juba enne mainisin- teistel on minusse usku :) Pealegi olen võrreldes eelmise aastaga maha raputanud 6,4kg ja mul on aega teha ettevalmistusi.



No comments:

Post a Comment